Koer ja väikelaps: Kuidas luua turvaline ja usaldusel põhinev kooselu?

Koer ja väikelaps: Kuidas luua turvaline ja usaldusel põhinev kooselu?

Päike paistab läbi akna, väikelaps istub põrandal ja uurib uudishimulikult oma karvast sõpra, kes lebab rahulikult tema kõrval.Vanemad jälgivad naeratades, kuidas laps sirutab käe ja teeb koerale õrna pai, samal ajal kui koer silmad pooleldi kinni rahulolevalt ohkab. See võiks olla justkui stseen mõnest südamlikust filmist – laps ja koer koos kasvamas, et  jagada tingimusteta kiindumust ja jäägitut usaldust.
Selle kauni pildi taga peitub aga lapsevanema teadlik töö ja vastutus, et tagada turvaline ja harmooniline suhe, kus nii laps kui ka koer tunnevad end mõistetuna ja austatuna.

Koera ja väikelapse kooselu võib olla hästi toimiv ja kõikidele rahuldustpakkuv, kuid selle õnnestumiseks tuleb järjekindlalt tööd teha. Liiga tihti keskendutakse vaid koera treenimisele, et ta õpiks last „taluma“, unustades, et ka last tuleb õpetada koera ja teiste loomade suhtes lugupidavalt käituma.
 Kui laps õpib juba varakult koera vajaduste ja piiridega arvestama, on see kasulik nii turvalisuse kui ka usalduslike suhete seisukohalt. 
Selles postituses arutleme, kuidas aidata nii koeral kui ka lapsel teineteisega turvaliselt ja rõõmsalt koos kasvada.

Väikesed lapsed soovivad sageli koertega väga järsult mängida, kallistada ja looma sülle krahmata, mis tekitab enamus koertes suurt stressi ja ärritust.
Lisaks võib selline lähenemine muuta koera reaktiivseks või isegi agressiivseks, mis seab ohtu nii lapsed kui ka kõik teised pereliikmed. Kui koer tunneb end nurka surutuna, kogeb valu või talle ebameeldivat kohtlemist, võib see viia pideva näksamise, urisemise ja haukumiseni ja koera karistades võime jõuda järgmise äärmuseni – koer ei hoiata enam urina/näksamise või olukorrast eemaldumisega, vaid ründab koheselt, sest tema reaktsioone on omanike poolt maha surutud ja ta kardab neid avaldada, muutes olukorra potentsiaalselt veelgi ohtlikumaks.

 Kui otsest agressiivsust ei kujune, võib loom muutuda hoopis apaatseks, pidevalt klähvivaks, obsessiivselt lakkuvaks või hakata end hirmunult peitma ja elamist märgistama. Samuti võib tekkida negatiivne reaktsioon teistele inimestele, sealhulgas võõrastele tänaval, matkaradadel või koduses keskkonnas. Seetõttu on oluline sellele teemale juba varakult tähelepanu pöörata.
Kutsikatel (ükskõik kui altid nad on mängule ja suhtlusele), on ees hirmuperioodid, mille ajal nad on psühholoogiliselt haavatavamad ja vajavad rohkem julgustamist, tuge ning positiivseid kogemusi.
Alljärgnevalt toon välja mõned nipid, mis on praktikas hästi toimivad ja aitavad leida parimat lahendust just Sinu pere harmoonia ja koostöö säilimiseks. Ütlen kohe, et kuigi nende igapäevane rakendamine ei ole alati lihtne, on need siiski hädavajalikud, et tagada kõigi pereliikmete, sealhulgas koera ja lapse turvalisus ja usalduslik õhkkond kodus.

1) Eraldamine – kui laps käitub koeraga kiuslikult ja äkiliselt, tuleb ta olukorrast kohe eraldada ja suunata tema tähelepanu mujale, et katkestada soovimatu käitumine.
Ebasobiva käitumise jätkumisel läheb laps teise tuppa rahunema, et aeg maha võtta.
Leidke aega rahulikult selgitamiseks, et kodus kehtivad kindlad reeglid mida peavad järgima kõik, ning valel käitumisel on tagajärjed. Oluline on säilitada konkreetsus, rahu ja järeleandmatus.

2) “Pehme käega pai” – harjutage lapsega koos läbi mängu “pehme käega” pai tegemist kaisuloomadele, teistele mänguasjadele ja patjadele, et aidata lapsel tunnetada ja õppida, kuidas võiks pai tegemine välja näha. Eriti palju elevust ja eduelamust loob see lapsele siis, kui harjutada juba enne koera perre tulekut.

3) Näita õiget käitumist/suuna tähelepanu koerale – kui laps on koerale haiget teinud, tuleks suunata tähelepanu koerale. Näiteks võib minna koerale pai tegema ja öelda: „Oi vaeseke, ma näen, et sul oli valus/kurb. Teeme nüüd ilusti pai, nagu Sulle meeldib.“ Nii näeb laps, milline käitumine on aktsepteeritav ja lapsevanemal on võimalik näidata empaatiat, hoolivust ja samal ajal läbi positiivse kinnistamise ja näidisolukorra loomisele olla eeskujuks, kuidas tuleb loomaga käituda.

4) Kiida head käitumist – hea käitumise puhul võib last kiita, rääkides koeraga ja teiste pereliikmetega lapse kuuldes: „Vau, kas sa nägid, kui ilusti (lapse nimi) Sulle (koerale) just pai tegi? Ta on nii tubli ja oskab loomadega väga hästi käituda!“ See aitab lapsel mõista, milline suhtumine on õige ja saada eduelamust ja kiitust.

5) Õpeta empaatiat – unejutt on enamus laste jaoks “võlu”aeg – lapsevanem võtab aja maha ja pühendab ennast ning oma kohalolu lapsega rääkimisele ja lugude jutustamisele. Häid tulemusi annab, kui lugeda koertest või loomadest rääkivaid raamatuid, mis aitavad lapse fantaasial ja empaatial areneda. Eriti häid tulemusi annab kui rääkida läbi argielulisi situatsioone seoses oma pere koeraga ja põimida jutu sisse üheks tegelaseks ka laps ise.

6) Selgita tagajärgi – suurematele lastele võib näidata fotosid koerahammustustest, et luua selgem ettekujutus, mis võib juhtuda, kui koerale haiget tehakse ja tema piire ei austata. Samuti tasub lapsele avatult kommunikeerida, kuidas koer ennast tunneb, kui ta talle liiga teha (hakkab kogu perest eemale hoidma, muutub kurvaks/kurjaks ja võib isegi haigestuda).

7) Loo turvalised alad – paigalda lapse ja koera eraldamiseks turvavärav, et ennetada konflikte ja võimaldada nii lapsele kui ka koerale ruumi, kus omaette olla ja rahuneda. Turvavärav aitab seada selgeid piire mängu- ja puhkeaja vahel ja aitab ennetada konflikte.

8) Määra lapsele vastutus – andes lapsele väikese ülesande, näiteks täita koera veekauss, anda talle maiuseid või kaasates last koera treenimisse kasvatad temas hoolivust ja mõistmist ja lood nii koerale kui lapsele ühiseid positiivseid kogemusi läbi preemia ja mängu.

9) Ole eeskujuks – lapsed jäljendavad täiskasvanuid – olles ise koeraga rahulik, hooliv ja lugupidav, õpetad lapsele milline on parim viis looma kohtlemiseks.

10) Võrrelge –  võrrelge koera tundeid lapse enda tunnetega („Kas sulle meeldiks, kui Sind keegi sikutaks või taga ajaks?“) (“Kuidas Sa ennast tunneksid, kui ma Sind hirmutaksin?)
(Kas Sulle meeldib, kui Sinu soovidega arvestatakse?”)

Kui nii laps kui ka koer saavad kasvada turvalises, toetavas ja kindlas keskkonnas, võib nende vaheline side kujuneda millekski tõeliselt eriliseks – eluaegseks sõpruseks, mis baseerub usaldusel, armastusel ja austusel. 
Head katsetamist ja harmoonilist kooselu! 

Marii Piller