Levinud eksiarvamused kutsikate kohta

Kutsikate kasvatamise ümber liigub väga palju vananenud nõuandeid ja müüte, mis võivad omaniku elu hoopis keerulisemaks teha. Sageli oodatakse kutsikalt liiga palju liiga kiiresti ning unustatakse, et tegemist on alles areneva noore loomaga.

Üks kõige levinumaid eksiarvamusi on see, et kutsikas teeb pahandusi meelega või „testib inimest“. Tegelikult ei mõtle kutsikas nii keeruliselt. Kui ta närib mööblit, hammustab käsi või jookseb mööda tuba ringi, siis enamasti on põhjus hoopis väsimus, stress, igavus, hammaste vahetumine või lihtsalt normaalne arenguline käitumine. Kutsikas ei planeeri pahandusi ega püüa inimest „üle võtta“.

Samuti arvatakse tihti, et hea kutsikas peaks kiiresti õppima üksi olema. Tegelikkuses on väga loomulik, et noor kutsikas tahab inimese lähedust. Kasvataja juures oli kutsikas 24/7 oma ema ja pesakaaslastega. Seega on loomulik, et üksiolek võib alguses tunduda tema jaoks hirmutav. Üksiolek on oskus, mida tuleb õpetada rahulikult ja samm-sammult.

Paljud inimesed usuvad, et kutsikas vajab palju füüsilist väsitamist. Tegelikult vajab kutsikas palju rohkem und kui pikki jalutuskäike või pidevat tegevust. Väga sageli muutub kutsikas kõige pöörasemaks just siis, kui ta on üleväsinud. Üleväsinud kutsikas ei rahune paremini pikema jalutuskäigu peale, vaid vajab hoopis puhkust.

Sageli arvatakse ka, et sotsialiseerimine tähendab seda, et kutsikas peab kõigi inimeste ja koertega mängima. Tegelikult ei ole eesmärk õpetada kutsikat kõigiga suhtlema, vaid aidata tal õppida maailma rahulikult ja turvaliselt kogema. Hea sotsialiseerimine tähendab positiivseid kogemusi, mitte pidevat üle stimuleerimist.

Üks vanemaid eksiarvamusi on mõte, et koer peab inimesele „alluma“ ja inimene peab olema „karja juht“. Tänapäeval teame, et hea suhe ei teki hirmu ega jõuga. Koerad õpivad kõige paremini siis, kui nad tunnevad ennast turvaliselt ja saavad aru, mida neilt oodatakse. Usaldus ja koostöö loovad palju tugevama suhte kui karistamine.

Paljud omanikud ehmuvad ka siis, kui kutsikas justkui „unustab“ õpitud asjad ära. Tegelikult ei ole areng sirgjooneline. Nooruki eas muutub maailm kutsika jaoks palju huvitavamaks ning keskendumine võib ajutiselt halveneda. See ei tähenda, et treening oleks ebaõnnestunud või koer kangekaelne.

Veel usutakse sageli, et hea koer on vaikne, rahulik ja alati kuulekas. Tegelikult on kutsikad loomult uudishimulikud, impulsiivsed ja emotsionaalsed. Nad õpivad järk-järgult enesekontrolli ning see võtab aega. Täiuslikkuse ootamine liiga vara tekitab nii koeras kui omanikus ainult frustratsiooni.

Kõige olulisem on mõista, et kutsika kasvatamine ei tähenda võitlust koera vastu. See tähendab suhte loomist, õpetamist ja koos õppimist.