Ressursi kaitsmine
Kui koer kaitseb oma toitu, mänguasju, närimiskonti või isegi inimest, nimetatakse seda ressursi kaitsmiseks (inglise keeles resource guarding). See on täiesti normaalne käitumine, mis tuleneb koera instinktidest, ta lihtsalt tahab hoida enda jaoks väärtuslikke asju, eriti kui tal on olnud kogemusi nappuse, stressi või ebakindlusega.
Sageli saab selline käitumine alguse juba pesakonnas. Kutsikad peavad seal oma toitu “kaitsema”, sest muidu söövad õed ja vennad selle ära. See on täiesti loomulik ja õpetab kutsikale juba varakult, et väärtuslikke asju tuleb hoida.
Hiljem, kui kutsikas suuremaks kasvab, võib see harjumus kodus jätkuda. Koer ei tee seda pahatahtlikult, ta järgib lihtsalt instinkti, mis talle sisse juurdunud on. Oluline on, et inimene ei tekitaks koeras hirmu ega tunnet, et tema toitu või väärtuslikke asju võidakse jõuga ära võtta. Selline lähenemine tekitab koeras stressi. Mõtle ise, sa istud restoranis ja sööd oma lemmiktoitu, kui keegi äkki tuleks ja võtaks selle sinu käest ära. Kuidas sa end tunneksid? Ajaks päris endast välja, eks? Koer tunneb end samamoodi.
Kuigi internet on täis soovitusi, et koer peab „teadma oma kohta“ ja lubama endalt kõike ära võtta, ei ole see tegelikult hea lähenemine. Selline taktika tekitab koeras hirmu ja stressi ning võib kaitsvat käitumist hoopis tugevdada. Koer ei hakka koostööd tegema hirmust või survetundest, vastupidi, ta võib muutuda närviliseks või agressiivseks. Parem on õpetada koerale, et inimese käsi ja lähedus toovad positiivseid asju juurde, näiteks maiuseid või mänguasju, ja et tema väärtuslikud esemed ei ole ohus. See loob turvalisema ja rahulikuma suhte, kus koer saab oma instinkte järgida ilma, et see muutuks probleemiks.
Treeningu käigus on väga oluline hoida olukord stressivabana ja rahulikuna. Kiida ja premeeri kohe, kui koer õigesti reageerib, näiteks loobub esemest või suunab tähelepanu inimese poolt pakutavale positiivsele asjale. Nii saab koer aru, et ta ei pea pidevalt oma ressursse kaitsma ja et tema ümbrus on turvaline.
Pikaajalise harjutamise tulemusena õpib koer, et tema toitu, mänguasju või närimiskonte ei ohusta keegi. Kaitsev käitumine väheneb ning koer saab rahulikult nautida oma asju.
